Enivei, saime kokku, varusime backup-joogid, siilidega ei tea ju iial, mis pärast edasi saab või millega kõik lõpeb :D Viisime auto ja asjad Lasna ning kaapisime bussiga linna. Valisime mõlemad esmalt ühe koha, kuhu läheme. Minu valik oli sel esimesel korral selline pleiss nagu seda on Novell. Põhjus lihtne - kui ma veel noor ja ilus olin, siis töötasin Central hotelli majas ja siis ka Novellis, kokku pea 3 aastat. See koht oli mu elu ja mu teine kodu, sealsed kolleegid mu teine perekond, kuna nägin neid tihemini.
Menüüs oli endiselt tuttavaid kohti ja palusin esmalt teenindajal serveerida meile linna parimad Maasika Margaritad...asi on maitses, võibolla saab linnas nüüd juba veel paremat kusagil aga mulle tundus, et siiski on hea valik...taustaks mängis Robbie Williamsi live suurel ekraanil, lobisesime, rääkisin mõningaid vahvaid seiku, kuidas elu ja olu ning töökorraldus käis, palju on nüüdseks muutunud, teenindajad uued jne jne. Toitusime lambaliha-bruschettast, mis vähemasti tundus, et ka DixUle meeldis...ning siis gurmee lõppes, vajutasime käe püksirihma vahele nagu Bundy-siilid kunagi, võtsime õlled ja lasime lõdvalt edasi. :D
OK, nii hull ei olnud tegelt :) Maksime arve ja suundusime vanalinna.
DixU valis midagi hoopis teisest vallas, et ei kisuks üksluiseks - BeerHouse´i. Olin ka ise seal varem käinud korduvalt, meeldiv koht, korralikult ruumi, hea programm, kohapeal valmistatud majaõlled. Bänd mängis, testisime, kas Märzen on ikka sama hea nagu alati - oli ikka;) Vaatasime mõnusa süldibändi saatel tantsivaid paarikesi ja leidsime, et vii niid samm kompaniii:D Püüdsime igaks juhuks tabada üht ühist tuttavat neidu, kellega sai ühendust võetud ja kes kutsus meid Kannu Pubisse, kuna ta olevat seal, koos ühe vahva neiugateistest kaaslastest ei olnud juttu...pärast pisikest arutelu krabasime takso ning kulgesime Kannu, vahepeal selgitasime välja, et seal Mait Maltis live, tundus, et ei oleks ka paha mõte ju. Olles taksoneiule lehvitanud ja ta rõõmselt järgmiste klientide juurde lubanud, sain telefonikõne, et seltskond, kuhu meid kutsuti, lahkub kohe. Tulid välja, neiu G tegi ühe kalli ja ütles, et peab lahkuma... kõige rohkem purjakil tegelased lohistati takso pardale ja läinud nad olidki. Meie nagu hunnik õnnetust seisime nõutu näoga Kannu ees. Vihastasime siis, meiega ikka nii ei teeks ja sõitsime Olümpiasse, sealne ööklubi Bonnie&Clyde ootas meid juba. See plaan tuli täiesti eikusagilt ja pilve pealt. Tegime seal mõned erilisemad ja tavalisemad dringid, nautisime viimase peal mussi, see DJ oli tõesti hoos - Rait Riim, tänkjuuu! :) Esimene lugu peale baaripukile istumist oli "Mario Bischini - No goodbye" see oli rabav :)
Kella 3me paiku öösel võtsime taxi ja kündsime Lasna tagasi, Istusime DixU juures köögis ning arutasime igapäevateemadel, väikesed koksid ka said tehtud ja oligi ootamatult laupäeva varane pealelõuna käes.
Sättisin end koju, tegin mõned protseduurid ja suundusin siis Nokia Kontserdimajja, kus oli algamas Swedbanki Filmifestival ehk kogu kohaliku grupi uusaastapidu. Detailidel ma ei peatuks, ütleksin nii palju, et oli väga tore näha üle pika aja ka neid kolleege, keda iga päev ei näe, sai tantsitud, häid toite ning mitte nii häid veine nauditud ja kõik lõppes rummiga Tonicus, pole vist palju vaja nuputada, miks ma sellel teemal pikemalt ei peatu:D
Pühapäev oli aga sootuks eriline päev. Mitte seepärast, et pole juba ammu ärganud sellel päeval kell 08:30 vaid seepärast, et oli aeg sättida end Vahipataljoni poole, Taavit vaatama. Väravas olid mingid uued prouad, keda ma varem polnud seal kohanud, ei jagand need ööd ega mütsi, ootamine võttis juba palju külastusajast...lõpuks ta siiski tuli, mees nagu muiste, vormis ja puha...tõeline sõdurpoiss. Ei osanud esiti nagu midagi öeldagi, tunnete vaka all hoidmine vajas hoopis taltsutamist aga siis saime jällenägemisrõõmu kontrolli alla ning lobisesime elust enesest nii nagu see oli sellel hetkel nii siin kui sealpool territooriumi aeda. Tekitasime ühe ühise tuttava, Hansu ka õue, et ta vanade nõksudega aitaks noorema reamehe elu lihtsamaks muuta. Tobitasime suitsunurgas, istusime sõdurikodus ja saime veidi vähem kui tunni olla kui baabad röögatasid, et kui on uued külalised, siis eelmised olgu läinud! See solvas tegelikult, see oli ennekuulmatu situatsioon...aga kuna kõik tembud, mida külalised korda saadavad, kirjutatakse külastatava korstnasse ning ta saab tõenäoliselt kuidagi karistatud, siis hoidsime madalat profiili ning lahkusime sisinal, haududes järgmiseks külastusajaks muud plaani, et saaks 2h olla ikka;) Nädala kohta 2h, seda on vähe, et mitte öelda väga vähe...eriti kui esimesel korral saad olla vaid poole sellest.
Tõsiselt hea meel oli Taavit näha ja silmast silma rääkida, see sms-imine ei ole ikka päris.
Pati sel korral näha ei õnnestunud, Rolandit poleks ka peaagu näinud, kuna ei tundnud teda ilma juusteta ära:( Aga külastus läks asja ette. See, mida edasi tegime peale Rahumäelt lahkumist ja Triinu tööle viimist, sellest juba üsna pea aga praeguseks kõigile edu, eriti ajateenijaile...et nad selles külmas vastu peaksid ning soovime neile vähem ajudesse panemist ning rohkem mõistmist!!!
Kerxx
No comments:
Post a Comment