Eilne, teisipäevane hommik tundus, et algas veidi paremates alatoonides kui tumesinisel esmaspäeval. Seda sinnamaani kui hommikul tööle hakkasin minema. Keegi neiu tuli oma Mini Cooperiga mulle kitsal teel vastu ja no me ei mahtunud kuidagi sinna ära, autode peeglid põrkasid kokku. Olin juba ahastuses, et miks kõik nii viltu veab? Siiski oli õnnelik õnnetus, kuna sõidukitel vigastusi ei tuvastatud - vahetasime kontakte ja tekitasime siis nagu liiklusjuhtumi puhul ikka väikesele tänavale paraja ummiku. Läksime sõpradena lahku. Ma ei tea, miks minuga ikka ja jälle selliseid asju juhtub??? Tööpäev sujus nagu ikka, väga väga lumiselt.
Peale tööd otsustasin siiski lõpuks okasetest aka karvkattest loobuda - plaan oli seda juba eelmisel aastal teha aga kuidagi ei õnnestunud. Olen nüüd solidaarusest riigikaitsesiilide vastu peaaegu sama kiilas ja püüan mõista, mis tunne on selliste ilmadega ilma juusteta olla - lasin suvesoengu lõigata - 2 karva 3mes reas. Tänan südamest seda inimest nüüd, kes mütsi leiutas :)
Õhtu oli vaikne, Triinuga ei jõudnudki lobiseda messengeris, Üllu ühendas lõpuks oma juhtmed kokku ning kõlarite juhtmed ka. Ülejäänud õhtupooliku asjatasin kodus enamasti, seltsisin pesumasinaga, mis teha, selline see elu on. Eile mingit treffunksi ei olnud. Getu tekitas vastu ööd paanika, et tal on õe juures midagi totaalselt jamasti, et politsei juba mängus, palus abi oma keha transportimisel Kristiinest Lasnamäele - tundsin end nagu päästeametnik, hüppasin välipükstesse, haarasin auto võtmed, nagist jope, trepist alla lipates toppisin mütsi pähe ja kihutasin Staabi poole. Olin peaaegu kohal kui noor daam helistas, et pole vaja tulla, kõik lahenes. Mis siis ikka, kablutasin koju tagasi. Arutasime DixU-ga kliima soojenemise ning maailma parandamise küsimusi ning läksin loogilisel ajal veel magama. Sõdurpoiste kohta ei ole aga endiselt suuremaid uudiseid kui see, et pühapäeval siis külastuseks paar tundi on antud.
Marurahulikuks me aga ei jää, ilmselt reedel läheme kuhugi linna istuma veitsa, vähemalt selline mõte meil DixU´ga tuli ja kui Triinu on vaba, siis haarame temagi kampa. Mitte, et me ise igavad oleksime aga annab tõsiselt tunda, et aktiivset seltskonda on vähemaks jäänud :(
Täitsa põnev oleks teada, kas Taavi saab siinset blogi lugeda ka juba? Omaette pull on kirjutada nii, sest tagantjärele on hea ju lugeda, mis ja kus ja millal tehtud sai? ;)
Lumesadu jätkub, peaasi, et külmemaks ei läheks ainult. Mõnusat marsisammu praktiseerimist poistele ja põnevaid elamusi uute kogemuste hankimisel! Guud lakk;)
Keegi Kermo
Peale tööd otsustasin siiski lõpuks okasetest aka karvkattest loobuda - plaan oli seda juba eelmisel aastal teha aga kuidagi ei õnnestunud. Olen nüüd solidaarusest riigikaitsesiilide vastu peaaegu sama kiilas ja püüan mõista, mis tunne on selliste ilmadega ilma juusteta olla - lasin suvesoengu lõigata - 2 karva 3mes reas. Tänan südamest seda inimest nüüd, kes mütsi leiutas :)
Õhtu oli vaikne, Triinuga ei jõudnudki lobiseda messengeris, Üllu ühendas lõpuks oma juhtmed kokku ning kõlarite juhtmed ka. Ülejäänud õhtupooliku asjatasin kodus enamasti, seltsisin pesumasinaga, mis teha, selline see elu on. Eile mingit treffunksi ei olnud. Getu tekitas vastu ööd paanika, et tal on õe juures midagi totaalselt jamasti, et politsei juba mängus, palus abi oma keha transportimisel Kristiinest Lasnamäele - tundsin end nagu päästeametnik, hüppasin välipükstesse, haarasin auto võtmed, nagist jope, trepist alla lipates toppisin mütsi pähe ja kihutasin Staabi poole. Olin peaaegu kohal kui noor daam helistas, et pole vaja tulla, kõik lahenes. Mis siis ikka, kablutasin koju tagasi. Arutasime DixU-ga kliima soojenemise ning maailma parandamise küsimusi ning läksin loogilisel ajal veel magama. Sõdurpoiste kohta ei ole aga endiselt suuremaid uudiseid kui see, et pühapäeval siis külastuseks paar tundi on antud.
Marurahulikuks me aga ei jää, ilmselt reedel läheme kuhugi linna istuma veitsa, vähemalt selline mõte meil DixU´ga tuli ja kui Triinu on vaba, siis haarame temagi kampa. Mitte, et me ise igavad oleksime aga annab tõsiselt tunda, et aktiivset seltskonda on vähemaks jäänud :(
Täitsa põnev oleks teada, kas Taavi saab siinset blogi lugeda ka juba? Omaette pull on kirjutada nii, sest tagantjärele on hea ju lugeda, mis ja kus ja millal tehtud sai? ;)
Lumesadu jätkub, peaasi, et külmemaks ei läheks ainult. Mõnusat marsisammu praktiseerimist poistele ja põnevaid elamusi uute kogemuste hankimisel! Guud lakk;)
Keegi Kermo
PS: Väike huumor käib asja juurde - okastest rääkides :D fotol figureeruv Taavi on sama vanaemalikult hoolitsev sõber nagu näiteks Üllu ;)
1 comment:
Misasja:D:D millal see pilt tehtud?:D
Post a Comment